Miinimumpalga tõus pani töötajad lahkuma

Eelmisel aprillil otsustas krediitkaardimaksetele spetsialiseerunud ettevõtte Gracity Payments tegevjuht Dan Price, et tõstab miinimumpalga 70 000 dollari peale aastas. Varem oli ettevõtte keskmine palk 48 000 dollarit aastas.

Price vähendas ka enda miljoni dollari suuruse palga 70 000 dollari peale, selgub New York Timesi raportist. „Kas keegi on juba peast segi?“ küsis ta toona oma töötajatelt. „Mina juba olen veidi.“ Ettevõtte selle aasta oodatav kasum on 2,2 miljonit dollarit, millest 75-80 protsenti on Price lubanud maksta palkadeks.

Avalikkuse tähelepanu oli suur ja Price sai kümneid tuhandeid e-maile. Üks e-maili saatjatest kirjutas Price’ile: „Dan, see on tegelikult katastroofi retsept.“

Praeguseks ongi tegevjuhi olukord küllalt kehv. „Rendin oma maja välja, et ots-otsaga välja tulla,“ ütles Price. „Ma ei ole nii vähe raha teeninud alates sellest, kui olin oma 20-date alguses. Mul ei ole lapsi ja see aitab. Samuti ei ole mul tüdruksõpra, kes kindlasti ütleks, et ma olen hulluks läinud.“

Price kaotas otsusega mitmeid kliente ja töötajaid. Tööst loobusid ka kaks tema "kõige väärtuslikumat" töötajat, kes lahkusid, kuna nende palgatõus oli väiksem kui uutel vähemkogenud töötajatel. "Ta tõstis palka neil, kel oli oma töös vähem oskusi. Need, kes tegid tohutult tööd ja kel oli rohkem oskusi, ei saanud erilist palgatõusu," ütles Gravity finantsdirektor Maiser McMaster.

Kui tark oli Price’i otsus enda palka vähendada ja töötajate oma tõsta? Teda inspireeris 2010. aastal tehtud õnnelikkuse uuring „Proceedings of the National Academy of Sciences.“ Uuring leidis, et emotsionaalne heaolu tõuseb koos sissetulekuga, aga alates 75 000 dollari suurusest palgast see koos rahaga enam ei kasva.

„Madal sissetulek süvendab lahutusest, kehvast tervisest ja üksindusest tulenevat emotsionaalset valu,“ selgub uurimusest. „Me järeldame, et kõrge sissetulek tagab rahulolu, aga mitte õnne. Madalat sissetulekut saab aga seostada mõlemaga.“

Kõik ei ole aga Gravity Paymentsi palgastruktuuriga nõus. „See on rohkem riskantne kui geniaalne,“ ütles infotehnoloogiafirma HRU Technical Resources president Tim Sackett. „Mis siis juhtub, kui nende töötajate arv kasvab 120-lt 1200 peale? Kas jätkuvalt on võimalik kõigile 70 000 maksta? Mis juhtub siis, kui ta otustab ettevõtte maha müüa ja uus omanik ei jaga tema filosoofiat?"

Mitmed teised uuringud lähevad 2010. aastal tehtud uuringuga vastuollu. Majandusuuringute Büroo 2012. aasta uuring leidis, et kui õpetajatele maksta ette ja öelda, et madalate tulemuste puhul võetakse raha tagasi, hakkasid paranema ka õpilaste tulemused.

„Ma ei tahaks elada majanduses, kus kõik tegevjuhid on ema Teresad,“ ütles Florida ülikooli Majanduse Konkurentsivõime Instituudi direktor Sean Snaith.

Mitmed uuringud näitavad ka soorituse paranemise ja järsu palgatõusu vahelist seost. Harvardi majanduskooli uuring leidis, et turu keskmisest kõrgema palga maksmine ei mõjuta töötaja sooritust. „Samas, kui töötaja on juba lepingu sõlminud ja pärast seda pakutakse palgatõusu, pingutab ta rohkem.“